Hamba- ja igemehaigused

Lapsevanemad peaksid laste hambad üle pesema ja pesu kvaliteeti kontrollima vähemalt kuni kooliminekuni. Hambapesu ajal tekib ka võimalus uurida, mis toimub lapse suus – millised hambad on lõikunud, kas hambad juba liiguvad ja hakkavad vahetuma.

Mõnikord on keeruline eristada hambaauku, hambakattu ja pigmenti. Selleks on need mõisted alljärgnevalt lihtsate sõnade ja piltidega lahti seletatud.

Hambaauk ehk kaaries on hamba kõvakoe kahjustus, mille on põhjustanud mikroobid ning nende tekitatud hape.

Algav hambaauk ehk algav kaaries on hambapinnal nähtav valge laiguna. Laigu pind on kriitjasvalge ning erinevalt tervest hambapinnast ei läigi. Selline hambakahjustus võib headel tingimustel n-ö paraneda ilma puurimiseta. See tähendab, et kahjustatud hambapind taastub, kui hoida hambad puhtana, kasutada spetsiaalseid hammaste tugevdamiseks mõeldud lakke ja kreeme ning korrigeerida toitumist hambasõbralikuks.

Kui kaaries ehk hambaauk areneb edasi, muutub see laik hambal pruuniks või mustaks ning siis on vaja auk ära parandada nii kiiresti, kui saab, et säiliks võimalikult palju tervet hambakude. Kui sellised hambaaugud tekivad kahes kõrvuti asetsevas hambas, siis näeb see välja nagu tume vari hammaste vahel. Sellised augud on salakavalad, kuna need on tavaliselt sügavamad, kui pealtnäha tundub. Enamasti muutub hambaauguga hammas tundlikuks magusa ja külma suhtes. Kui laps käib hambaarsti juures kontrollis regulaarselt ehk kord aastas või sagedamini, siis jõuab hambaarst parandada sellised augud enne seda, kui lapsevanem neid märkab või need hakkavad tunda andma ja laps hakkab kurtma.

Väikelaste esihammastel võivad augud tekkida väga kiiresti, kui lapse toitumisrežiim ei ole korras ehk siis, kui laps sööb liiga tihti ja ka öösel. Seda nimetatakse lutipudelikaarieseks. Nimetus võib eksitada, kuna niisugused augud tekivad ka üle üheaastastel lastel, keda ei joodeta lutipudelist, vaid saavad öösel piiramatult rinnapiima või ükskõik millist jooki (va puhas vesi) pudelist või tassist.

Sügavad kaariesed on suured tumedad sissevajunud kohad hammaste vahel või hamba pinnal. Sellise auguga hambad vajavad enamasti juba juureravi.

Before After

Hambakatt on pehme valkjaskollane mass hamba pinnal, mida on vaja eemaldada hambaharjaga kaks korda päevas ning hambaniidiga kord päevas. Katt koosneb mikroobidest ja ka toiduosakestest. Katu all hakkab hambapind pehmenema ning tekib hambaauk ehk kaaries.

Pildi peal joont liigutades näed, kuidas erinevad katust puhastatud ja puhastamata hambad. Veritsus on märk sellest, et hambakatt on tekitanud igemele põletiku.

Pigment tähendab seda, et hammaste peal on mustad triibud, mis ei tule pesuga ära. Nende tekkimist seostatakse mineraalide suure kogusega süljes ning organismi eripäraga. Sellise pigmendi saab ära puhastada hambaarst või suuhügienist.

Vahest võib lapse sülje koostist muuta immuunsuse langus, haigus ja antibiootikumikuur, mis võib tekitada hammastele sarnase pigmendi. Sellisel juhul pärast tervenemist ning pigmendi eemaldamist (hambaarsti või hügienisti juures) enamasti pigment tagasi ei teki.

 

Pigmenti aetakse sageli segamini hambakiviga. Hambakivi on kõvastunud hambakatt, mida inimene oma suus hästi ise ei näe, sest see tekib enamasti alumiste hammaste keelepoolsele pinnale hamba ja igeme piiril. Hambakivi on vaja regulaarselt eemaldada, et ige ning hamba kinnituskude säiliks tervena. Seda saab teha ainult hambaarst või suuhügienist.

Kui hambakattu ja/või hambakivi ei eemaldata tekib igemepõletik – igemed hakkavad veritsema, suus on halb maitse ja hingeõhk. Võib ette tulla ka igemete suurenemist, pakitsust ja igemevohandeid. Ravimata igemepõletik muutub krooniliseks ning hambad hakkavad liikuma, kuna hävineb hamba kinnituskude. Seda nimetatakse hamba kinnituskoe põletikuks ehk parodontiidiks. Põletik mõjutab kogu organismi tervikuna – hammast ümbritseva koe kaudu võivad pisikud sattuda vereringesse ja põhjustada raskemaid tervisehädasid.